Miks just rapsivaha ja puidust taht

 
Unistused meie teadvuses on tavaliselt ilusad, lopsakad, külluslikud ja olemuselt kerged. Kui aga asuda unistamisest tegudeni, jõuab tavaliselt üsna pea kohale tõdemus, et praktiline maailm on täis väljakutseid. Ja nii tabasin ka mina end keset väljakutsete sasipuntraid, kuniks mõistsin, et "väljakutse" tiitli kleebin ma ise sinna, kus tegelikult käib loomupärane protsess.

Naturaalsete looduslike küünlavahade valik läheb järjest laiemaks. Enim levinud on sojavaha, mille ka mina alguses võtsin justkui automaatpiloodil fookusesse, kuid süvenedes teemasse sügavamalt, mõistsin, et mu peamine tooraine ei peaks tulema teiselt poolt maakera ning hakkasin otsima teisi väljundeid. Üsna kärmelt sattusin uudistama rapsivaha omadusi ning koheselt tundsin, et see on minu tee.
Rapsivaha on oma olemuselt naturaalse valge tooniga, millel kerge kollakas varjund. Vaha on kerge töödelda, kuna ta on pehme ja madala sulamistemperatuuriga. Raps on eestlasele omane taim. Meie kodutareke asub suure põllulapi ääres, kus samuti aegajalt raps oma õiteilus justkui kollase lainetava mere loob ning kuna ma näen, kui ilus on see taim, siis klikkis rapsivaha mul koheselt.
Kahjuks Eestis veel rapsivaha ei toodeta ning hetkel tuleb tooraine Saksamaalt. Kuid ma usun, et minu unistus kodumaist või ehk suisa aiatagusest rapsist tehtud vaha kasutada, ei jää pelgalt ehk vaid unistuseks.
Üsna pea aga selgus, et looduslikel vahadel on iseloom. Erinevatelt küünlameistritelt tarkusi ammutades jõudsin üsna ruttu meistrite "peavaluni". Küünlamaailmas on kasutusel selline mõiste nagu "wet spots". Tegemist on küünlavaha jahtumisel ja tahkumisel tekkivate niiöelda justkui "märgade laikudega", mis on nähtavad küünlaklaasi seintel. Tahkumisel vaha tõmbub kokku ning osaliselt lööb küünlaklaasi seintest lahti. Mida aga tahab inimene - tahab perfektsust ja laitmatust ja seda ka siin küünlamaailmas, kuigi need "laigud" küünla kvaliteedile mitte mingit mõju ei avalda.
Pusisin vaha tahkumisel tekkivate "laikudega" omajagu. Mängisin temperatuuridega, katsetasin kõikvõimalikke jahutusmeetmeid, ammutasin tohutus koguses erinevaid nõuandeid, kuniks üks inglise küünlameister ühes õpetuses tõi mu inimese ideaalikultusest pärisellu ja avardas mu sees enneolematuid vaatenurki.

Looduslikul küünlal on hing - mitte ükski valatud küünal pole identne. Vaatan peale valamist, tahkumist ja viimistlemist küünlaid ning nad tõesti on kõik erinevad. Inglise küünlameister tõi välja elulised nüansid ja looduse enda vastu võidelda pole võimalik. Et tahkumisel tekkivaid "ebatasasusi" minimaliseerida on võimalik vahasid segada, valida läbipaistmatu küünlanõu ja seda me näeme ka paljuski poelettidel. Valdavalt on looduslike vahadega küünlad värvilistes, läbipaistmatutes anumates - nõnda pole "ebatasasused" märgatavad. Mina aga soovisin kindlalt jääda lihtsa klaasi juurde, sest lihtsus oli see, mida ma otsisin ning mida ma ka edasi soovin anda... Kuniks ma mõistsin, et see sama klaasis olev rapsivahast küünal on justkui inimene...oma iseloomuga, oma hingega, oma looga ning ma armusin sellesse vahasse veelgi tugevamalt...

Mu eesmärk algusest peale, on olnud luua midagi puhast ja autentset - sellisena nagu see päriselt on. Pakkuda küünalt nagu ta päriselt on.
Seega, kui sa näed poelettidel klaasanumas naturaalse päritoluga küünlaid ning nende seintel paistavad mõningad "ebatasasused", siis tea, et see on väärt kraam...see on puhas ja hingega loodus, nendes küünaldes on elu Paralleelselt vahaga, katsetasin ka erinevaid tahte ja siinkohal mässasin vast kõige rohkem, kuniks mõtlesin, et annan võimaluse ka puittahile...ning see teekond, milleni ma jõudsin on olnud ülimalt nauditav, vabastav, toetav...

Tuli on inimese üks ELUelement. Tuli on ELU, mis võtab ja annab üheaegselt. Tuli on puhastav - süüta looduses lõke ja luba endal vaikuses tuld silmitseda. Mine oma vaimus selle tule sisse, jälgi leekide tantsisklemist ja kuulata puude praksumist. Tuli mitte ei põleta ainult füüsiliselt, vaid ka hingeliselt. Tulle saab heita oma rusuvad mõtted, aga tules saab lõkkele puhuda ka oma hingeilud. Üheaegselt saab põleda tuhaks, et uuesti tuhast tõusta. Tule silmitsemine ja sellest energiast osa saamine viib meditatsiooni teele, viib palvete teele, viib kõrgema ühenduseni, viib enda hingeteedele.

Puidust taht toob justkui pisikese lõkke sulle koju kätte. Puidust tahi leek on imelise kujuga ning oma loomuliku ja justkui jumaliku elemendi lisab heli - puidust tahi põlemisel tekib sellele omane praksuv heli, mis on tõeliselt nauditav.
Tabasin ühel õhtul vaikuses olles oma poja küünlaleeki silmitsemas. Lasin hetkel kesta ning ei seganud, kuniks poeg hiljem sõnas: "Emme, selles küünlas on midagi erilist." Ja nõnda see tõesti on. Nii olengi kokku pannud elemendid - looduse, lihtsuse ja elu loomulikkuse. Soovist tõmmata käsipidurit ning heita pilk oma elule, oma sisemaailmale ning sellele, millist rolli sa oma elus mängid. Üheaegselt kaevuda sügavale, sügavale, teisel hetkel tõusta kõrgustesse - tunnetada, toetada, armastada.

Rohkem loomulikkust meile kõigile...


Lisa kommentaar

Email again: